1. oktoobrist saab Loomade Hoiupaigas kasse steriliseerida ja kastreerida soodushindadega. Kassi steriliseeriseerimise kampaaniahinnaks on 500 krooni, kastreerimine maksab sellest poole vähem.
Kampaaniahindadega (500 ja 250 krooni) toimuvatele operatsioonidele saab oma lemmikuid registreerima hakata juba praegu - aja kokkuleppimiseks tuleks oma soovist teada anda e-postiaadressil kliinik(at)loomadehoiupaik.ee või helistada 53496370. Hoolitse oma lemmiku eest ja aita ära hoida soovimatute kassipoegade sündi.
NB! Kampaaniahinnad ei sisalda narkoositaluvustesti ja ei kehti peitmunandiga isaste ning tiinete emaste kasside puhul.
Täpsemalt vaata: http://loomadehoiupaik.ee/est/hoiupaik/uudised/news-oktoobris-algab-steriliseerimiskampaania
Steriliseerimisega kergendad enda ja oma lemmiku elu ning annad panuse kodutute kasside arvu vähendamiseks!
Steriliseerimata kassid on rahutud, märgistavad oma territooriumi, häälitsevad sagedaselt ja valjuhäälselt, kaklevad omavahel. Kassid võivad kodust ära joosta ning rännata kilomeetrite kaugusele, seejuures sageli unustades kodutee.
Teel emaslooma juurde ohustavad kasse autod, koerad, rebased, inimesed jpm. Lisaks tuleb võistelda teiste isaskassidega, mille tagajärjel saavad kassid erinevaid vigastusi ja puutudes kokku viirushaigete loomadega, võivad ka ise nakatuda. Kusjuures võitluses teiste kassidega pääsevad sugu jätkama enamasti vaid noored kassid, ülejäänutel tuleb vigastatuna kõrvaltvaatajaks jääda.
Kasside paaritume meenutab vägistamist, kuna on olemuselt üsna vägivaldne. Ka ei saa emasloom järglasi mitte lastesaamise soovist, vaid instinkti tõttu oma liigi püsimajäämise nimel. Kass võib tuua pojad 3 korda aastas ning sage poegimine kurnab emaslooma organismi, kuivõrd vajalikud ained lähevad kassibeebidele. Seetõttu on nt ka aretuses seatud piirangud kasside paaritamise sageduse üle, et hoida emaslooma tervist. Et kassid saavad suguküpseks umbes 6.kuuselt, siis noored emasloomad ei ole kasvanud täis oma õiget kasvu ning ei oska veel hoolitseda kassipoegade eest, mistõttu jääb nende kasv sageli väikeseks ning pojad jäetakse sageli unarusse.
Kassiomanikule tähandab steriliseerimata kassi pidamine uriiniga märgistatud kodu (kusjuures märgistada võivad ka emased kassid). Uriinilõhn on ebameeldiv nii omanikule kui tekitab ka tülisid naabritega, sest sageli ei jää puutumata ka nende kodud ja sõiduvahendid. Jooksuaja tõttu kräunuv kass segab pere ja naabrite rahu. Samuti on reaalne oht kassi kaotsimineku üle. Soovimatutele järglastele vastutustundlike kodude leidmine on suur töö, kassipoegade omal käel hukkamine seadusega keelatud ning eutanaasia loomakliinikus kallis. Lemmikloomade vaba paljunemise tõttu viidi 2009.aastal Väike-Maarja loomsete jäätmete käitlemise tehasesse üle 20 tonni lemmikloomi, kes on ise, või kelle vanemad on pärit tavalistest kodudest, kuid on mingil põhjusel üleliigseks osutunud ning hüljatud.
Iga loomapidaja saab anda panuse kodutute lemmikloomade arvu vähendamiseks- steriliseerides oma looma!
Väljavõte delfi artikklist:
"Ainuüksi eelmisel aastal viidi Eesti varjupaikadest Väike-Maarja loomsete jäätmete käitlemise tehasesse üle 20 tonni lemmikloomi.
Suure osa sellest kogusest moodustavad hulkuvad kassid, kelledele kodu leida ei õnnestunud. Märkimist väärib ka asjaolu, et mitte kõik varjupaigad ei saada oma „loomseid ülejääke“ Väike-Maarjasse, teatas Eesti Loomakaitse Selts.
"Endiselt on levinud soovimatute järglaste uputamine või muul julmal viisil hukkamine. Seda vaatamata asjaolule, et sellise teo eest saab isikut kriminaalkorras vastutusele võtta," märgivad loomakaitsjad.
"Kuna iga steriliseerimata kass võib saada aastas kuni 20 järglast, siis ainuüksi ühe kassi järeltulijad võivad moodustada 20 000 pealise kassiarmee. Nii hukatakse inimese hoolimatuse tõttu Eestis tuhandeid lemmikloomi. Iga kohusetundlik kassiomanik peab tagama, et tema lemmikkiisu järglased seda õõvastavat korjustehulka ei suurendaks," seisab loomakaitsjate teates."
