Sooduskampaania loomakliinikutes

Üle Eesti korraldatakase aeg-ajalt sooduskampaaniad lemmikloomadele kolmeks kõige olulisemaks protseduuriks: steriliseerimiseks, vaktsineerimiseks, kiibistamiseks. Et Sinu loom püsiks terve, ei läheks kaotsi ja paljunemine ei tekitas muresid. Tasub silm peal hoida erinevate varjupaikade juures tegutsevatel loomakliinikutel või küsida pakkumist kohalikust loomakliinikust.

Hetkepakkumised:

Tallinna loomade Hoiupaiga kliinikus
1. kiip- 5-8 eurot
2. vaktsiin 10-13 eurot
3. steriliseerimine- alates 25 eurot

Pärnu loomade varjupaigas
1. steriliseerimine 10-15 eurot

Loe lisa:
http://www.pets.ee/uudised/hoiupaiga-veterinaarkliiniku-kampaania-01.09.–30.11.2013.htm
http://www.varjupaik.ee/#!uudised/c1mso

 

Ära anda koer

Lisaks kodututele kassidele otsib hetkel uut omanikku ka üks vahva isane koerake. Koer on suurekasvuline ja sõbralik, kuid võõraste suhtes siiski tubli valvur. Tema soontes voolab nii bokseri kui ka nn hundikoera jt verd. Harjunud elama aedikus ja sobib seega eramajja. Kontaktne ja vahva tegelane. Otsitakse uut kodu kuna ükskikus jäänud vanaprouale käib mitme suure koera pidamine üle jõu.
KONTAKT: kiisus6ber@gmail.com

Loengud lemmikloomade hea tervise kuu raames

31. märtsist kuni 28. aprillini toimuvad suuremates Eesti linnades loengud selle kohta, kuidas igaüks oma lemmikloomale paremat elu pakkuda saab. Loenguid peavad tuntud Eesti veterinaarid. Enda jaoks kõige sobivama loengu saab valida igaüks! Loengud on tasuta.
Lisainfot ürituste kohta leiate:
http://loomakaitse.ee/?q=node%2F1050

Sooduskampaania veterinaarkliinikus

Loomade Hoiupaiga kliinikus on taaskord kampaania, mille raames saab 01.04.12-30.06.12 kliiniku protseduuridelt mitmeid soodustusi. Tallinna ja Harjumaa inimesed, kasutage võimalust. Vaktsineerimine on Teie lemmiku tervisekindlustus ning steriliseerimine oluline nii lemmiku kui ka omaniku heaolule. Rohkem infot:
http://www.pets.ee/uudised/kampaania-hoiupaiga-kliinikus-01.04-30.06.2012.htm

Toetame tänavakasside steriliseerimist

Toetagem tänavakasside steriliseerimist, et nende arvukus kontrolli alla saada!

Annetuskeskond:

http://www.varjupaik.ee/veebiperemees/?go=loom&lid=48

Üleskutse külmade ilmade ajal

Paljud ketikoerad elavad soojustamata kuutides. Sageli on meil tuttavaid, naabreid või teisi, kes mingil põhjusel oma loomade heaolu ära unustavad. Ütleb ju vanasõnagi, et kus häda näed laita, seal tule ja aita. Palun juhtige oma tuttava, naabri või vastava inimese tähelepanu sellele, et tema loom külmetab. Ja aidake neil külmaga võidelda, kinkides sellisele loomale mõne vana teki või midagi muud sooja hoidvat, mida kodus leidub. Ka õuekassid vajavad külmade ilmadega sooja kohta, millist iganes siis neile võimalik pakkuda on. Lahtine kuuriuks, pesakast, kas või papitükk aitavad neil jalgu soojendada ja külmumist vältida. Üks heategu ei pruugu päästa maailma, kuid aitab päästa vähemasti ühe elusolendi. Hooligem teistest!

KAMPAANIA Tallinna loomadele

01.09.2011 kuni 30.11.2011 (kaasa arvatud) korraldab Tallinna kodutute loomade hoiupaiga loomakliinik loomade (koerte ja kasside) kiibistamise, steriliseerimise, kastreerimise ja vaktsineerimise kampaania.
Soodne steriliseerimine, vaktsineerimine, kiipimine. Tasuta kiibil olevate andmete registrisse kandmine, vaktsineerimistunnistus, marutaudivaktsiin ja küünte lõikamine.
Lisainfo:
http://www.pets.ee/uudised/loomakliinikus-toimub-sügiskampaania.htm

Üle-eestiline steriliseerimiskampaania

Eesti Loomakaitse Selts koostöös paljude kliinikute ja peatoetaja Royal Caniniga korraldavad alates 28. veebruarist kampaaniat, mille raames on loomaomanikul võimalik oma kass (või koer) steriliseerida/kastreerida. Registreerimine operatsioonidele toimub vahemikus 28.02 – 31.03.2011 ja operatsioonid toimuvad 21.03-15.05.2011.

Lisaks sellele on kampaania eesmärgiks juhtida ühiskonna tähelepanu lemmikloomadele seonduvatele probleemidele. Tõsta inimeste teadlikkust loomade heaolu parandamiseks. Kutsuda inimesi üles oma lemmiku eest paremini hoolitsema, neid steriliseerima/kastreerima, et ennetada hulkuvate loomade arvu kasvu ja soovimatutest järglastest vabanemist julmal viisil. Samuti vähendada hulkuvate loomade arvu tänavatel.

REGISTREERUDA saab ELS'i kodulehel:

http://www.loomakaitse.ee/?q=node/840

Mina olen Cleopatra ja ma olen steriliseeritud

Mind ajendas seda lugu kirjutama asjaolu, et jätkuvalt, ja tundub, et üsna sagedamini, näen internetis kuulutusi, milles otsitakse oma loomadele järglaste saamise eesmärgil partnereid. Nendes kuulutustes ei põhjendata oma soovi ning ei viidata kunagi terviseanalüüsidele. Kuulutajatega ühendust võttes ei tule sealt enamasti arukat vastust, sageli võib saada hoopis sõimu osaliseks, sest iga loomaomaniku enda asi olevat, mida ta oma loomaga teeb. Kuid kas meie loomad ei peaks olema meie sõbrad, mitte raha teenimise eesmärgil peetavad sünnitusmasinad?

(fotol üks päästetud pärslane)

Mina olen Cleopatra ja ma olen steriliseeritud

Tere, mina olen Cleopatra. Ma olen exotic kassitüdruk. Jah, täitsa exotic, sest minu sugupuud kinnitab ka minu tõutunnistus. Ma pöördun Teie poole ühe murega oma tõukaaslaste, teiste exotic’ute, pärslaste ning sisuliselt ka kõigi teiste kasside pärast.

Kõik algas siis kui olin 10.kuune. Ärkasin ühel hommikul ja mõistsin, et täna on midagi teisiti. Mul oli selline kummaline tunne kehas, mida on raske kirjeldada. Ühtäkki nautisin perenaise poolset silitamist rohkem kui kunagi varem. Keerutasin end, kraapisin mõnulevalt küünistega pinda enda all, ja näugusin südantlõhestavalt. Tundsin, et miskipärast pean just praegu ennast võimalikult märgatavaks tegema ning märgistasin oma korterit. Nii kestis see nädalaid.

Minu perenaisel hakkas minust kahju ja ta tahtis mind aidata. Järgmisena mäletan, et mind viidi minu mõnusas transpordipesas arsti juurde. Sealt edasi ei mäleta ma suurt midagi. Ärkasin oma transpordipesas ja enne kui arugi sain, olin juba kodus. Mäletan, et mul oli mitu päeva halb enesetunne. Kuid seejärel hakkas mul parem ja kõik oli jälle nagu vanasti- mängisin, jooksin ja meelel polnud ühtki muret.

Minu perenaine armastab minuga juttu ajada ja tema rääkis, et paljud teised perenaised ei tule selle peale, et oma kassipreilisid arsti juurde viia. Nimelt toovad need perenaised koju hoopis suure isase kõutsi. Seejärel sel isasel kõutsil lastakse ronida kassipreili turjale, hoida tema turjast hammastega kõvasti kinni ning noorel kassipreilil ei ole lihtsalt jõudu, et kõutsile vastu hakata. Kui koerte ja kasside puhul arvestada eluaastaid nii, et üks inimese aasta võrdub seitsme kassi aastaga, siis 10.kuuselt oleme meie-kassid, veel täiesti lapsed. Mina ei kujuta ette, kui oleksin nii noorelt emaks saanud. Ma ei oskaks kassilaste eest hoolitsedagi. Ma olen perenaiselt kuulnud ka seda, et mõne kassiga juhtuvad sellised asjad aga veel nooremalt, juba 6.kuuselt. Mina siis mõtlesin, et miks perenaised ja peremehed oma armastatud kassipreilidega sellistel asjadel juhtuda lasevad? Kuid perenaise sõnul ei ole need teised perenaised alati pahad perenaised, vaid nad sageli lihtsalt ei tea, kuidas oma kassi aidata.

Perenaine on mulle palju rääkinud kasside ja inimeste vahelistest suhetest. Seetõttu me perenaisega koputame kõigi loomaomanike südametunnistusele, et mitte iga loom ei pea saama lapsi. Jah, ma saan aru, et meie-kassid, oleme oma perenaiste ja peremeeste jaoks kõige ilusamad ja armsamad kassid maamunal. Aga kas Teile, peremeestele, siis meie armsusest tõesti ei piisa? Milleks üritada meid „kloonida“, kui iga sündiva kassipoja iseloom ja välimus on tegelikult alati erinevad ja on ju üldteada, et mitte keegi lastest pole oma vanematega kunagi samasugune? Ning kui meie kassipoegi jagatakse nagunii teistesse peredesse laiali, siis ei saa ju tegelikult keegi kindel olla, kui hästi neid seal hoitakse ja armastatakse?

Igal aastal põletatakse ainuüksi Eestis, loomsete jäätmete käitlemise tehases kümneid tonne kasse, kes olid samuti kord perenaiste ja peremeeste armastatud kassid või nende armastatud kasside lapsed. Nende õnnetult hukka saanud kasside arv on nii suur, et seda mõõdetakse tonnides. Tõukasside omanikele tahan öelda seda, et tegemist ei ole ainult tavaliste kodukasside probleemiga, vaid varjupaikadesse satub igakuiselt ka palju tõukasse. Selles veendumiseks piisab, kui külastada aeg-ajalt varjupaikade kodulehti. Seega ei saa väita, et kogu varjupaikade ja hülgamise temaatika oleks vaid kodukasside probleem ning tõuga kasside puhul oleks kassilaste saamine nagu midagi eriti loomulikku ja vajalikku.

Eestis elab meil ca 1,36 miljonit inim-elanikku. Võtame näiteks ühe tavapärase neljaliikmelise perekonna. Oletame, et Eestis elavadki neljaliikmelised pered ja igas sellises kodus on üks kass. Sellisel juhul teeb see Eestis elavate kasside arvuks 340 000 kassi. Oletame, et kui pooled kassid on tüdrukud ja pooled on poisid, siis neist tüdrukuid on 170 000 kassi. Iga kass on võimeline ilmale tooma 3 pesakonda aastas, igas pesakonnas on keskmiselt 4 kassipoega. Seega sünniks kasside mitte-steriliseerimise korral Eestimaale igal aastal 2 040 000 uut kassipoega. See on ju jahmatamapanev- igal aastal sünniks 2 miljonit uut kaasi! Võrrelge seda arvu nüüd inimeste arvuga ja mõelge, kas neile, vaid ühe aastanumbri sees sündinud kassipoegadele jätkuks kodusid? Aga järgmise aasta omadele?

Kassiomanikud, Te küsite endilt, et mis puutub see teisse? Ütlete endile, et Te ju otsite paarilist vaid ühe pesakonna jaoks ja sedagi mitte igal aastal? Küsige nüüd endilt, kas see kõik teeb Teist parema või rikkama inimese? Kas see teeb Teie kassist parema kassi? Seni, kuni igal aastal mitmeid kümneid tonne kasse hukatakse, seni on meie kõigi ühine kohustus piirata kasside arvukust. Uskuge mind, meie kassid on oma eludega rahul ka ilma kassilapsi saamata, ning meie sõprade-kasside tervist silmas pidades on selleks parim abivahend steriliseerimine, ka tõukassidel. Muutumine algab meist enestest!

Silmaringi laiendamise mõttes soovitame läbi lugeda ka näiteks sellised artiklid:
http://www.loomakaitse.ee/?q=node/548
http://www.lemmikajakiri.ee/est/?articleID=1386
http://sphinx.cat.ee/index.php?langch=2&menu=504 (lehekülje keskosa)

Loomasõbralikult,
Teie Cleopatra ja tema perenaine

Steriliseerimiskampaania Tartus

Felivet loomakliinikus on nüüd võimalik steriliseerida/kastreerida kasse soodushinnaga. Lisainfo:
http://felivet.ee/

Steriliseerimise vajalikkusest saab lugeda kodulehelt allpoolt.

Soovime kõigile loomasõpradele rahulikke jõulupühi ja abivalmist meelt ka uuel aastal!

KES ON KASUPERE?

Kasuperesid vajavad pidevalt paljud kassid üle Eesti. Seega on kõigil meist võimalus kaasa aidata tänavaloomade olukorra parandamisele ning arvukuse vähendamisele.

Kasupere on koht, kus kodutu looma eest hoolitsetakse nagu enda pere looma eest, pakkudes talle süüa, seltsi ja vajadusel ka ravi. Kuna kasse on alati rohkem kui kasuperesid, saab iga kasupere võimaluse leida just enda perele sobiva iseloomuga "kasukass". Kui vahendeid jagub, võimaldatakse kasuperedele ka kassitoitu ja-tarbeid. Et tulevik oleks kindlam nii kasuperele kui ka kassile, siis on võimalik sõlmida kasuperega leping, kus on kirjas mõlema poole ülesanded kindlustamaks, et kassi ei "unustataks" kunagi kasuperre ning mõlemad pooled täidaksid oma kohustusi.

Kasupere on hea võimalus neile, kes sooviksid endale lemmiklooma, kuid pole oma tulevikuplaanides veel kindlad, mistõttu päris oma lemmiklooma võtmine ei ole parajasti võimalik. Samuti on oodatud ka inimesed, kellel juba lemmikloom olemas, kuid kes lihtsalt soovivad ka koduta loomi aidata.

Kui kellelgi tekkis nüüd huvi, siis kõigi küsimustega võib pöörduda e-posti aadressile:

KONTAKT: kiisus6ber@gmail.com.

Kiibista oma lemmikloom soodsalt

Hea pakkumine, kiip 156 krooni eest. Samuti ka teisi soodustusi.

Info:

http://www.loomaarst.com/

Paljud koerad soovivad jõulukingiks uut kodu

Seoses Rakvere koduloomade varjupaiga sulgemisega 31.detsembril 2010, vajavad sealsed elanikud endale jõuludeks uusi ja armastavaid kodusid.
Vali endale karvane sõber ja ütle ka oma tuttavatele edasi!
Info:
http://rakvereloomad.ee/index.php?ava=pildid
http://kiisudjakutsud.blogspot.com/

Soodsad hinnad Loomade Hoiupaiga kliinikus

Head uudised. Tallinna Loomade Hoiupaiga kodulehel on info, et selle aasta lõpuni on kasside kastreerimine kliinikus 250 krooni ja steriliseerimine 500 krooni.
Lisainfo:
http://loomadehoiupaik.ee/est/loomakliinik/

Oktoobris soodne vaktsineerimine!

ELS teade: Oktoobrikuus vaktsineeri oma lemmik soodushinnaga!

Saue loomakliinikus on terve oktoobrikuu jooksul koerte ja kasside vaktsineerimine soodushinnaga 150 krooni kompleksvaktsiin.

Rohkem infot:

Sauekliinik OÜ

http://www.sauekliinik.ee/

info@sauekliinik.ee

Tel: 600 3382

UUDIS! Steriliseerimine poole hinnaga

HEA võimalus Tallinna elanikele!

1. oktoobrist saab Loomade Hoiupaigas kasse steriliseerida ja kastreerida soodushindadega. Kassi steriliseeriseerimise kampaaniahinnaks on 500 krooni, kastreerimine maksab sellest poole vähem.

Kampaaniahindadega (500 ja 250 krooni) toimuvatele operatsioonidele saab oma lemmikuid registreerima hakata juba praegu - aja kokkuleppimiseks tuleks oma soovist teada anda e-postiaadressil kliinik(at)loomadehoiupaik.ee või helistada 53496370. Hoolitse oma lemmiku eest ja aita ära hoida soovimatute kassipoegade sündi.

NB! Kampaaniahinnad ei sisalda narkoositaluvustesti ja ei kehti peitmunandiga isaste ning tiinete emaste kasside puhul.

Täpsemalt vaata: http://loomadehoiupaik.ee/est/hoiupaik/uudised/news-oktoobris-algab-steriliseerimiskampaania

Steriliseerimisega kergendad enda ja oma lemmiku elu ning annad panuse kodutute kasside arvu vähendamiseks!

Steriliseerimata kassid on rahutud, märgistavad oma territooriumi, häälitsevad sagedaselt ja valjuhäälselt, kaklevad omavahel. Kassid võivad kodust ära joosta ning rännata kilomeetrite kaugusele, seejuures sageli unustades kodutee.

Teel emaslooma juurde ohustavad kasse autod, koerad, rebased, inimesed jpm. Lisaks tuleb võistelda teiste isaskassidega, mille tagajärjel saavad kassid erinevaid vigastusi ja puutudes kokku viirushaigete loomadega, võivad ka ise nakatuda. Kusjuures võitluses teiste kassidega pääsevad sugu jätkama enamasti vaid noored kassid, ülejäänutel tuleb vigastatuna kõrvaltvaatajaks jääda.

Kasside paaritume meenutab vägistamist, kuna on olemuselt üsna vägivaldne. Ka ei saa emasloom järglasi mitte lastesaamise soovist, vaid instinkti tõttu oma liigi püsimajäämise nimel. Kass võib tuua pojad 3 korda aastas ning sage poegimine kurnab emaslooma organismi, kuivõrd vajalikud ained lähevad kassibeebidele. Seetõttu on nt ka aretuses seatud piirangud kasside paaritamise sageduse üle, et hoida emaslooma tervist. Et kassid saavad suguküpseks umbes 6.kuuselt, siis noored emasloomad ei ole kasvanud täis oma õiget kasvu ning ei oska veel hoolitseda kassipoegade eest, mistõttu jääb nende kasv sageli väikeseks ning pojad jäetakse sageli unarusse.

Kassiomanikule tähandab steriliseerimata kassi pidamine uriiniga märgistatud kodu (kusjuures märgistada võivad ka emased kassid). Uriinilõhn on ebameeldiv nii omanikule kui tekitab ka tülisid naabritega, sest sageli ei jää puutumata ka nende kodud ja sõiduvahendid. Jooksuaja tõttu kräunuv kass segab pere ja naabrite rahu. Samuti on reaalne oht kassi kaotsimineku üle. Soovimatutele järglastele vastutustundlike kodude leidmine on suur töö, kassipoegade omal käel hukkamine seadusega keelatud ning eutanaasia loomakliinikus kallis. Lemmikloomade vaba paljunemise tõttu viidi 2009.aastal Väike-Maarja loomsete jäätmete käitlemise tehasesse üle 20 tonni lemmikloomi, kes on ise, või kelle vanemad on pärit tavalistest kodudest, kuid on mingil põhjusel üleliigseks osutunud ning hüljatud.

Iga loomapidaja saab anda panuse kodutute lemmikloomade arvu vähendamiseks- steriliseerides oma looma!

Väljavõte delfi artikklist:
"Ainuüksi eelmisel aastal viidi Eesti varjupaikadest Väike-Maarja loomsete jäätmete käitlemise tehasesse üle 20 tonni lemmikloomi.
Suure osa sellest kogusest moodustavad hulkuvad kassid, kelledele kodu leida ei õnnestunud. Märkimist väärib ka asjaolu, et mitte kõik varjupaigad ei saada oma „loomseid ülejääke“ Väike-Maarjasse, teatas Eesti Loomakaitse Selts.
"Endiselt on levinud soovimatute järglaste uputamine või muul julmal viisil hukkamine. Seda vaatamata asjaolule, et sellise teo eest saab isikut kriminaalkorras vastutusele võtta," märgivad loomakaitsjad.
"Kuna iga steriliseerimata kass võib saada aastas kuni 20 järglast, siis ainuüksi ühe kassi järeltulijad võivad moodustada 20 000 pealise kassiarmee. Nii hukatakse inimese hoolimatuse tõttu Eestis tuhandeid lemmikloomi. Iga kohusetundlik kassiomanik peab tagama, et tema lemmikkiisu järglased seda õõvastavat korjustehulka ei suurendaks," seisab loomakaitsjate teates."

Lugu sellest, kuidas me ellu jäime

Meie oleme kaks kassipoega, Atsike ja Annemari. Nagu paljudel teistelgi, on ka meil oma lugu rääkida. Me olime paaripäevased, kui meid meie emast lahutati. Olime nii pisikesed, et meil polnud veel silmigi peas. Seetõttu me kahjuks teda hästi ei mäleta. Mäletame, kuidas meil oli jahe ja meie kõhud olid tühjad. Mäletame, kuidas me ema taga hüüdsime. Teda aga ei tulnud... Ja me ei saanudki teda kunagi päris oma silmadega näha... Kuid kindlasti oli ta väga ilus!

Miks me teda kunagi näinud pole? Sest meie ema suurim sõber- tema peremees, oli meid viinud pappkastis ühe maja ukse ette. Miks ta seda tegi, seda meie ei tea. Meie arvates on peremehed targad ja peaksid teadma, et paaripäevased beebid ei suuda ilma oma emata elada. Aga tema ilmselt ei teadnud, või siis lihtsalt ei hoolinud...

Õnneks teatati meist varjupaika ja meid üritati seal aidata. Mäletame, et piima maitse oli seal hoopis teistsugune ja kasukas mille sees magasime, erines samuti meie ema kasukast. Mäletame kellegi muretsevaid hääli ja murest murtud südametukseid. Me elasime üks hetk korraga ja meil polnud aimugi, mida tulevik toob. Inimestel on nimelt väga raske väikeseid kassipoegi lutiga toita, sest lutitoit pole ikkagi emapiim ja kassipojad ei oska seda alati süüa. Samuti ei asenda masseerimine kunagi kassiema lakkumist, et kassipoegade seedimist korras hoida...

Ühel hetkel aga, õnneks juba paari päeva pärast, tundsime jälle ema lõhna ja saime emapiima. Kas see oli tõesti meie ema, ei suutnud me imet uskuda. Kuid meil oli nii hea meel, et saime lõpuks ometi kõhud täis ja meid lakuti hoolitsevalt ning me vajusime väsinult unne. Jah, tänu kassiemale jäime me ellu. Meile oli leitud kasuema. Meil vedas, kuid me teame, et on väga paljusid teisi kurva saatusega kassibeebisid, kellele kasuema kahjuks ei leitagi...

Meie kasuema rääkis meile, et temagi oli päästetud tänavalt. Ja lisaks uuele emale saime omale juurde ka kolm õde-venda. Kokku oli meid siis kuus. Meie, meie õeke (kes elab juba uues peres), kaks kasuvenda (kellest üks elab juba uues peres) ja üks kasuõde. Koos oli vahva mängida luurekat ja maadlusmänge. Kasuemme näitas meile, kuhu tuleb pissil käia ja õpetas meid oma kasukaid pesema. Mida enamt võib üks hing veel soovida, kui peret?

Siiski on meil üks mure, üks suur südamesoov. Nimelt ei saa me siia perre jääda. Ja seetõttu otsime endale seda päris oma peremeest, kellega koos luurekat mängida ja kelle rahustavaid südametukseid öösel kuulata. Peremeest, kellega elada koos igavesti. Peremeest, kes ei käituks oma sõbraga mitte kunagi nii, nagu käitus meie pärisema peremees meiega... Kas Sina oleksid mulle selline peremees, nagu ma vajan?

Videot meie mängust näed siit http://www.youtube.com/watch?v=it9qLSLZbuk

Juhul kui Sa tahad hakata meie või meie õe-venna peremeheks, siis kirjuta sellest meie sõpradele aadressil kiisus6ber@gmail.com või helista 5577019. Me oleme vaktsineeritud ja steriliseeritud ning valmis kolima uude koju. Sõbrad püüavad meid ka transpordiga aidata, juhul kui uus peremees ise tulla ei saa. Kohtumiseni!

Atsike ja Annemari

(Praeguseks on kõik kassilapsed leidnud endale uued kodud. Aitäh!)