2010/12/21
KES ON KASUPERE?
Kasuperesid vajavad pidevalt paljud kassid üle Eesti. Seega on kõigil meist võimalus kaasa aidata tänavaloomade olukorra parandamisele ning arvukuse vähendamisele.
Kasupere on koht, kus kodutu looma eest hoolitsetakse nagu enda pere looma eest, pakkudes talle süüa, seltsi ja vajadusel ka ravi. Kuna kasse on alati rohkem kui kasuperesid, saab iga kasupere võimaluse leida just enda perele sobiva iseloomuga "kasukass". Kui vahendeid jagub, võimaldatakse kasuperedele ka kassitoitu ja-tarbeid. Et tulevik oleks kindlam nii kasuperele kui ka kassile, siis on võimalik sõlmida kasuperega leping, kus on kirjas mõlema poole ülesanded kindlustamaks, et kassi ei "unustataks" kunagi kasuperre ning mõlemad pooled täidaksid oma kohustusi.
Kasupere on hea võimalus neile, kes sooviksid endale lemmiklooma, kuid pole oma tulevikuplaanides veel kindlad, mistõttu päris oma lemmiklooma võtmine ei ole parajasti võimalik. Samuti on oodatud ka inimesed, kellel juba lemmikloom olemas, kuid kes lihtsalt soovivad ka koduta loomi aidata.
Kui kellelgi tekkis nüüd huvi, siis kõigi küsimustega võib pöörduda e-posti aadressile:
KONTAKT: kiisus6ber@gmail.com.
Kasupere on koht, kus kodutu looma eest hoolitsetakse nagu enda pere looma eest, pakkudes talle süüa, seltsi ja vajadusel ka ravi. Kuna kasse on alati rohkem kui kasuperesid, saab iga kasupere võimaluse leida just enda perele sobiva iseloomuga "kasukass". Kui vahendeid jagub, võimaldatakse kasuperedele ka kassitoitu ja-tarbeid. Et tulevik oleks kindlam nii kasuperele kui ka kassile, siis on võimalik sõlmida kasuperega leping, kus on kirjas mõlema poole ülesanded kindlustamaks, et kassi ei "unustataks" kunagi kasuperre ning mõlemad pooled täidaksid oma kohustusi.
Kasupere on hea võimalus neile, kes sooviksid endale lemmiklooma, kuid pole oma tulevikuplaanides veel kindlad, mistõttu päris oma lemmiklooma võtmine ei ole parajasti võimalik. Samuti on oodatud ka inimesed, kellel juba lemmikloom olemas, kuid kes lihtsalt soovivad ka koduta loomi aidata.
Kui kellelgi tekkis nüüd huvi, siis kõigi küsimustega võib pöörduda e-posti aadressile:
KONTAKT: kiisus6ber@gmail.com.
2010/12/11
2010/12/02
Paljud koerad soovivad jõulukingiks uut kodu
Seoses Rakvere koduloomade varjupaiga sulgemisega 31.detsembril 2010, vajavad sealsed elanikud endale jõuludeks uusi ja armastavaid kodusid.
Vali endale karvane sõber ja ütle ka oma tuttavatele edasi!
Info:
http://rakvereloomad.ee/index.php?ava=pildid
http://kiisudjakutsud.blogspot.com/
Vali endale karvane sõber ja ütle ka oma tuttavatele edasi!
Info:
http://rakvereloomad.ee/index.php?ava=pildid
http://kiisudjakutsud.blogspot.com/
2010/11/09
Soodsad hinnad Loomade Hoiupaiga kliinikus
Head uudised. Tallinna Loomade Hoiupaiga kodulehel on info, et selle aasta lõpuni on kasside kastreerimine kliinikus 250 krooni ja steriliseerimine 500 krooni.
Lisainfo:
http://loomadehoiupaik.ee/est/loomakliinik/
Lisainfo:
http://loomadehoiupaik.ee/est/loomakliinik/
2010/10/08
Oktoobris soodne vaktsineerimine!
ELS teade: Oktoobrikuus vaktsineeri oma lemmik soodushinnaga!
Saue loomakliinikus on terve oktoobrikuu jooksul koerte ja kasside vaktsineerimine soodushinnaga 150 krooni kompleksvaktsiin.
Rohkem infot:
Sauekliinik OÜ
Tel: 600 3382
2010/09/14
UUDIS! Steriliseerimine poole hinnaga
HEA võimalus Tallinna elanikele!
1. oktoobrist saab Loomade Hoiupaigas kasse steriliseerida ja kastreerida soodushindadega. Kassi steriliseeriseerimise kampaaniahinnaks on 500 krooni, kastreerimine maksab sellest poole vähem.
Kampaaniahindadega (500 ja 250 krooni) toimuvatele operatsioonidele saab oma lemmikuid registreerima hakata juba praegu - aja kokkuleppimiseks tuleks oma soovist teada anda e-postiaadressil kliinik(at)loomadehoiupaik.ee või helistada 53496370. Hoolitse oma lemmiku eest ja aita ära hoida soovimatute kassipoegade sündi.
NB! Kampaaniahinnad ei sisalda narkoositaluvustesti ja ei kehti peitmunandiga isaste ning tiinete emaste kasside puhul.
Täpsemalt vaata: http://loomadehoiupaik.ee/est/hoiupaik/uudised/news-oktoobris-algab-steriliseerimiskampaania
Steriliseerimisega kergendad enda ja oma lemmiku elu ning annad panuse kodutute kasside arvu vähendamiseks!
Steriliseerimata kassid on rahutud, märgistavad oma territooriumi, häälitsevad sagedaselt ja valjuhäälselt, kaklevad omavahel. Kassid võivad kodust ära joosta ning rännata kilomeetrite kaugusele, seejuures sageli unustades kodutee.
Teel emaslooma juurde ohustavad kasse autod, koerad, rebased, inimesed jpm. Lisaks tuleb võistelda teiste isaskassidega, mille tagajärjel saavad kassid erinevaid vigastusi ja puutudes kokku viirushaigete loomadega, võivad ka ise nakatuda. Kusjuures võitluses teiste kassidega pääsevad sugu jätkama enamasti vaid noored kassid, ülejäänutel tuleb vigastatuna kõrvaltvaatajaks jääda.
Kasside paaritume meenutab vägistamist, kuna on olemuselt üsna vägivaldne. Ka ei saa emasloom järglasi mitte lastesaamise soovist, vaid instinkti tõttu oma liigi püsimajäämise nimel. Kass võib tuua pojad 3 korda aastas ning sage poegimine kurnab emaslooma organismi, kuivõrd vajalikud ained lähevad kassibeebidele. Seetõttu on nt ka aretuses seatud piirangud kasside paaritamise sageduse üle, et hoida emaslooma tervist. Et kassid saavad suguküpseks umbes 6.kuuselt, siis noored emasloomad ei ole kasvanud täis oma õiget kasvu ning ei oska veel hoolitseda kassipoegade eest, mistõttu jääb nende kasv sageli väikeseks ning pojad jäetakse sageli unarusse.
Kassiomanikule tähandab steriliseerimata kassi pidamine uriiniga märgistatud kodu (kusjuures märgistada võivad ka emased kassid). Uriinilõhn on ebameeldiv nii omanikule kui tekitab ka tülisid naabritega, sest sageli ei jää puutumata ka nende kodud ja sõiduvahendid. Jooksuaja tõttu kräunuv kass segab pere ja naabrite rahu. Samuti on reaalne oht kassi kaotsimineku üle. Soovimatutele järglastele vastutustundlike kodude leidmine on suur töö, kassipoegade omal käel hukkamine seadusega keelatud ning eutanaasia loomakliinikus kallis. Lemmikloomade vaba paljunemise tõttu viidi 2009.aastal Väike-Maarja loomsete jäätmete käitlemise tehasesse üle 20 tonni lemmikloomi, kes on ise, või kelle vanemad on pärit tavalistest kodudest, kuid on mingil põhjusel üleliigseks osutunud ning hüljatud.
Iga loomapidaja saab anda panuse kodutute lemmikloomade arvu vähendamiseks- steriliseerides oma looma!
Väljavõte delfi artikklist:
"Ainuüksi eelmisel aastal viidi Eesti varjupaikadest Väike-Maarja loomsete jäätmete käitlemise tehasesse üle 20 tonni lemmikloomi.
Suure osa sellest kogusest moodustavad hulkuvad kassid, kelledele kodu leida ei õnnestunud. Märkimist väärib ka asjaolu, et mitte kõik varjupaigad ei saada oma „loomseid ülejääke“ Väike-Maarjasse, teatas Eesti Loomakaitse Selts.
"Endiselt on levinud soovimatute järglaste uputamine või muul julmal viisil hukkamine. Seda vaatamata asjaolule, et sellise teo eest saab isikut kriminaalkorras vastutusele võtta," märgivad loomakaitsjad.
"Kuna iga steriliseerimata kass võib saada aastas kuni 20 järglast, siis ainuüksi ühe kassi järeltulijad võivad moodustada 20 000 pealise kassiarmee. Nii hukatakse inimese hoolimatuse tõttu Eestis tuhandeid lemmikloomi. Iga kohusetundlik kassiomanik peab tagama, et tema lemmikkiisu järglased seda õõvastavat korjustehulka ei suurendaks," seisab loomakaitsjate teates."
1. oktoobrist saab Loomade Hoiupaigas kasse steriliseerida ja kastreerida soodushindadega. Kassi steriliseeriseerimise kampaaniahinnaks on 500 krooni, kastreerimine maksab sellest poole vähem.
Kampaaniahindadega (500 ja 250 krooni) toimuvatele operatsioonidele saab oma lemmikuid registreerima hakata juba praegu - aja kokkuleppimiseks tuleks oma soovist teada anda e-postiaadressil kliinik(at)loomadehoiupaik.ee või helistada 53496370. Hoolitse oma lemmiku eest ja aita ära hoida soovimatute kassipoegade sündi.
NB! Kampaaniahinnad ei sisalda narkoositaluvustesti ja ei kehti peitmunandiga isaste ning tiinete emaste kasside puhul.
Täpsemalt vaata: http://loomadehoiupaik.ee/est/hoiupaik/uudised/news-oktoobris-algab-steriliseerimiskampaania
Steriliseerimisega kergendad enda ja oma lemmiku elu ning annad panuse kodutute kasside arvu vähendamiseks!
Steriliseerimata kassid on rahutud, märgistavad oma territooriumi, häälitsevad sagedaselt ja valjuhäälselt, kaklevad omavahel. Kassid võivad kodust ära joosta ning rännata kilomeetrite kaugusele, seejuures sageli unustades kodutee.
Teel emaslooma juurde ohustavad kasse autod, koerad, rebased, inimesed jpm. Lisaks tuleb võistelda teiste isaskassidega, mille tagajärjel saavad kassid erinevaid vigastusi ja puutudes kokku viirushaigete loomadega, võivad ka ise nakatuda. Kusjuures võitluses teiste kassidega pääsevad sugu jätkama enamasti vaid noored kassid, ülejäänutel tuleb vigastatuna kõrvaltvaatajaks jääda.
Kasside paaritume meenutab vägistamist, kuna on olemuselt üsna vägivaldne. Ka ei saa emasloom järglasi mitte lastesaamise soovist, vaid instinkti tõttu oma liigi püsimajäämise nimel. Kass võib tuua pojad 3 korda aastas ning sage poegimine kurnab emaslooma organismi, kuivõrd vajalikud ained lähevad kassibeebidele. Seetõttu on nt ka aretuses seatud piirangud kasside paaritamise sageduse üle, et hoida emaslooma tervist. Et kassid saavad suguküpseks umbes 6.kuuselt, siis noored emasloomad ei ole kasvanud täis oma õiget kasvu ning ei oska veel hoolitseda kassipoegade eest, mistõttu jääb nende kasv sageli väikeseks ning pojad jäetakse sageli unarusse.
Kassiomanikule tähandab steriliseerimata kassi pidamine uriiniga märgistatud kodu (kusjuures märgistada võivad ka emased kassid). Uriinilõhn on ebameeldiv nii omanikule kui tekitab ka tülisid naabritega, sest sageli ei jää puutumata ka nende kodud ja sõiduvahendid. Jooksuaja tõttu kräunuv kass segab pere ja naabrite rahu. Samuti on reaalne oht kassi kaotsimineku üle. Soovimatutele järglastele vastutustundlike kodude leidmine on suur töö, kassipoegade omal käel hukkamine seadusega keelatud ning eutanaasia loomakliinikus kallis. Lemmikloomade vaba paljunemise tõttu viidi 2009.aastal Väike-Maarja loomsete jäätmete käitlemise tehasesse üle 20 tonni lemmikloomi, kes on ise, või kelle vanemad on pärit tavalistest kodudest, kuid on mingil põhjusel üleliigseks osutunud ning hüljatud.
Iga loomapidaja saab anda panuse kodutute lemmikloomade arvu vähendamiseks- steriliseerides oma looma!
Väljavõte delfi artikklist:
"Ainuüksi eelmisel aastal viidi Eesti varjupaikadest Väike-Maarja loomsete jäätmete käitlemise tehasesse üle 20 tonni lemmikloomi.
Suure osa sellest kogusest moodustavad hulkuvad kassid, kelledele kodu leida ei õnnestunud. Märkimist väärib ka asjaolu, et mitte kõik varjupaigad ei saada oma „loomseid ülejääke“ Väike-Maarjasse, teatas Eesti Loomakaitse Selts.
"Endiselt on levinud soovimatute järglaste uputamine või muul julmal viisil hukkamine. Seda vaatamata asjaolule, et sellise teo eest saab isikut kriminaalkorras vastutusele võtta," märgivad loomakaitsjad.
"Kuna iga steriliseerimata kass võib saada aastas kuni 20 järglast, siis ainuüksi ühe kassi järeltulijad võivad moodustada 20 000 pealise kassiarmee. Nii hukatakse inimese hoolimatuse tõttu Eestis tuhandeid lemmikloomi. Iga kohusetundlik kassiomanik peab tagama, et tema lemmikkiisu järglased seda õõvastavat korjustehulka ei suurendaks," seisab loomakaitsjate teates."
2010/01/15
Lugu sellest, kuidas me ellu jäime
Meie oleme kaks kassipoega, Atsike ja Annemari. Nagu paljudel teistelgi, on ka meil oma lugu rääkida. Me olime paaripäevased, kui meid meie emast lahutati. Olime nii pisikesed, et meil polnud veel silmigi peas. Seetõttu me kahjuks teda hästi ei mäleta. Mäletame, kuidas meil oli jahe ja meie kõhud olid tühjad. Mäletame, kuidas me ema taga hüüdsime. Teda aga ei tulnud... Ja me ei saanudki teda kunagi päris oma silmadega näha... Kuid kindlasti oli ta väga ilus!
Miks me teda kunagi näinud pole? Sest meie ema suurim sõber- tema peremees, oli meid viinud pappkastis ühe maja ukse ette. Miks ta seda tegi, seda meie ei tea. Meie arvates on peremehed targad ja peaksid teadma, et paaripäevased beebid ei suuda ilma oma emata elada. Aga tema ilmselt ei teadnud, või siis lihtsalt ei hoolinud...
Õnneks teatati meist varjupaika ja meid üritati seal aidata. Mäletame, et piima maitse oli seal hoopis teistsugune ja kasukas mille sees magasime, erines samuti meie ema kasukast. Mäletame kellegi muretsevaid hääli ja murest murtud südametukseid. Me elasime üks hetk korraga ja meil polnud aimugi, mida tulevik toob. Inimestel on nimelt väga raske väikeseid kassipoegi lutiga toita, sest lutitoit pole ikkagi emapiim ja kassipojad ei oska seda alati süüa. Samuti ei asenda masseerimine kunagi kassiema lakkumist, et kassipoegade seedimist korras hoida...
Ühel hetkel aga, õnneks juba paari päeva pärast, tundsime jälle ema lõhna ja saime emapiima. Kas see oli tõesti meie ema, ei suutnud me imet uskuda. Kuid meil oli nii hea meel, et saime lõpuks ometi kõhud täis ja meid lakuti hoolitsevalt ning me vajusime väsinult unne. Jah, tänu kassiemale jäime me ellu. Meile oli leitud kasuema. Meil vedas, kuid me teame, et on väga paljusid teisi kurva saatusega kassibeebisid, kellele kasuema kahjuks ei leitagi...
Meie kasuema rääkis meile, et temagi oli päästetud tänavalt. Ja lisaks uuele emale saime omale juurde ka kolm õde-venda. Kokku oli meid siis kuus. Meie, meie õeke (kes elab juba uues peres), kaks kasuvenda (kellest üks elab juba uues peres) ja üks kasuõde. Koos oli vahva mängida luurekat ja maadlusmänge. Kasuemme näitas meile, kuhu tuleb pissil käia ja õpetas meid oma kasukaid pesema. Mida enamt võib üks hing veel soovida, kui peret?
Siiski on meil üks mure, üks suur südamesoov. Nimelt ei saa me siia perre jääda. Ja seetõttu otsime endale seda päris oma peremeest, kellega koos luurekat mängida ja kelle rahustavaid südametukseid öösel kuulata. Peremeest, kellega elada koos igavesti. Peremeest, kes ei käituks oma sõbraga mitte kunagi nii, nagu käitus meie pärisema peremees meiega... Kas Sina oleksid mulle selline peremees, nagu ma vajan?
Miks me teda kunagi näinud pole? Sest meie ema suurim sõber- tema peremees, oli meid viinud pappkastis ühe maja ukse ette. Miks ta seda tegi, seda meie ei tea. Meie arvates on peremehed targad ja peaksid teadma, et paaripäevased beebid ei suuda ilma oma emata elada. Aga tema ilmselt ei teadnud, või siis lihtsalt ei hoolinud...
Õnneks teatati meist varjupaika ja meid üritati seal aidata. Mäletame, et piima maitse oli seal hoopis teistsugune ja kasukas mille sees magasime, erines samuti meie ema kasukast. Mäletame kellegi muretsevaid hääli ja murest murtud südametukseid. Me elasime üks hetk korraga ja meil polnud aimugi, mida tulevik toob. Inimestel on nimelt väga raske väikeseid kassipoegi lutiga toita, sest lutitoit pole ikkagi emapiim ja kassipojad ei oska seda alati süüa. Samuti ei asenda masseerimine kunagi kassiema lakkumist, et kassipoegade seedimist korras hoida...
Ühel hetkel aga, õnneks juba paari päeva pärast, tundsime jälle ema lõhna ja saime emapiima. Kas see oli tõesti meie ema, ei suutnud me imet uskuda. Kuid meil oli nii hea meel, et saime lõpuks ometi kõhud täis ja meid lakuti hoolitsevalt ning me vajusime väsinult unne. Jah, tänu kassiemale jäime me ellu. Meile oli leitud kasuema. Meil vedas, kuid me teame, et on väga paljusid teisi kurva saatusega kassibeebisid, kellele kasuema kahjuks ei leitagi...
Meie kasuema rääkis meile, et temagi oli päästetud tänavalt. Ja lisaks uuele emale saime omale juurde ka kolm õde-venda. Kokku oli meid siis kuus. Meie, meie õeke (kes elab juba uues peres), kaks kasuvenda (kellest üks elab juba uues peres) ja üks kasuõde. Koos oli vahva mängida luurekat ja maadlusmänge. Kasuemme näitas meile, kuhu tuleb pissil käia ja õpetas meid oma kasukaid pesema. Mida enamt võib üks hing veel soovida, kui peret?
Siiski on meil üks mure, üks suur südamesoov. Nimelt ei saa me siia perre jääda. Ja seetõttu otsime endale seda päris oma peremeest, kellega koos luurekat mängida ja kelle rahustavaid südametukseid öösel kuulata. Peremeest, kellega elada koos igavesti. Peremeest, kes ei käituks oma sõbraga mitte kunagi nii, nagu käitus meie pärisema peremees meiega... Kas Sina oleksid mulle selline peremees, nagu ma vajan?
Videot meie mängust näed siit http://www.youtube.com/watch?v=it9qLSLZbuk
Juhul kui Sa tahad hakata meie või meie õe-venna peremeheks, siis kirjuta sellest meie sõpradele aadressil kiisus6ber@gmail.com või helista 5577019. Me oleme vaktsineeritud ja steriliseeritud ning valmis kolima uude koju. Sõbrad püüavad meid ka transpordiga aidata, juhul kui uus peremees ise tulla ei saa. Kohtumiseni!
Atsike ja Annemari
(Praeguseks on kõik kassilapsed leidnud endale uued kodud. Aitäh!)
Subscribe to:
Posts (Atom)